Alguses ma vaatasin teda imelikult.Ta oli kõige noorem, kuid kõige elamav;)

Rääkisime ja rääkisime ja nüüd läks ta kaugele ära.Kuid see ei kurvasta mind.. vaid teeb rõõmsaks, kuna tänu sellele, oleme muutunud lähedasemaks.

Ta on minule kallis ning lähedal.Ma saan temale rääkida kõike.Ma saan nutta ja karjuda, naerda ja lollitada, ta talub kõike:)

Kahjuks ei ole ma alati olnud käepärast tema jaoks, just siis kui temal on vaja abi ja nõu, kuid annan endast parima.Leian selle aja!

Ta on minu jaoks nagu väike vend.On ju selline ullikene noorukene teine meil alles:)

(K)