Nüüd on siis selge.. mul on jõulumasendus. See on lausa õudne, kuidas inimesed tõmblevad massilised, ignoreerivad teisi, samal ajal tõugeldes. Kohutav. Kingimaania. Tänapäeval on kuidagi see kingitraditsioon muutunud..  vanasti oli kinkimiserõõm ja saamisrõõm, mitte et enam ei ole..ikka esineb mõndadel, aga siiski.. kui saad kellegi vanaema kootud sokid, siis küll naeratad, aga sisimas lootsid ikka midagi enamat. Sellest ka masendus, et ei tea enam mida osta. Lihtsalt ei tea. Jõulud peaksid olema rõõmsad, aga küll ma oma tuju tagasi saan!

Mis mul viga on?

Ma tean, et ma tulen kord jälle
Ja hakkan Sind nõudma taga
Ja otsima igat Su jälge,
Kus kunagi kohtus me rada.
Mu tulek on aimates tunda, 
Siis kuulda vaid öölinnu karjet.
On hämarad ööd minu tundlad,
Seal pidet saan leida ning varjet.
Kõik muiste, mis varjunud liiva
Mu tulek taas äratab üles.
Ehk küll teda kurjalt ja tiivalt 
aeg unustus peab oma süles.
Siis nõuan ma taga Sind jälle,
Me päevi neid väheseid liiaks
Ja tundi ma kardan kus jälle
Mu pihust kõik pudeneb liivaks!

Oeh..

Oeh.. olen nii pikalt siit puudunud kuid selle aja jooksul on juhtunud nii palju, et kõigest ei jõua ma rääkida. Alustan sellest, et eksamid läksid mul üle keskmise hästi, väljaarvatud kirjand, mille ma enesegi üllatuseks läbi kukkusin:(  Ma mitte ei saanud aru, kuidas see juhtuda sai, kuna see käis kõigi minu plaanidega vastupidi. Ma arvan, et asi oli selles, et kuidagi on mul olnud alati plaanid tehtud-lasteaed, põhikool,gümnaasium, ülikool-ja ei ühtegi aastat vahel..kõik peab olema plaanipärane, aga näädsa..  nüüd jäi aasta vahele. 1.september oli kohutav minu jaoks.. nägin kuidas kõik kooli läksid, kuidas üliõpilased kogunesid, kõik minu tuttavad rõõmustasid sissesaamise pärast, murdsid pead õppelaenude üle jne..see kõik kurvastas mind. Kuidas mina siis hakkama ei saanud..ma ei saanud aru. Igastahes proovisin hea näo teha ja minna tööle.. 3 juulil alustasin Tallinnas tööd klienditeenindajana kohvikus ja kolisin 24.juuli ametlikult linna. Tore..mulle meeldib. Nüüd kavatsen omale kiisupojakesegi võtta, kes mind siin lõbustaks...kujutan juba ette, kuidas ta siin mööda põrandat plätserdab ja njäugib(A):D

Niisiis..  juuli lõpus arvasin ma, et ma olen õnnelik. Kohtasin ühte jäära, kellega kõik sujus.Lõvi ja jäära suhteid iseloomustabki kiire armumine. Kõik käis nii kähku, aga oli ka pisi probleeme.Kahtlustamine, umbusaldus.Kõik lõppes kuna ei olnud aega. Ilmus ellu mu eks..  õh seda veel vaja. Esimene armastus, selline kellega koos oldud juba kolm korda, lahku mindud, valetataud et tundeid pole, ja ikka ja jälle ilmuda .Ta suutis mu maailma pea peale uuesti pöörata, aga tal on naine ja laps. Miks mik smiks..  olime mõnda aega koos, ta tegi otsuse et valib naise.. ta murdis mu südame uuesti..  nutukrambid. Ja ta tuli jälle tagasi.. MIKKKSSS... Ma tean ju et see peab olema tõeline armastus, kui 6 aastat on meie südamed teineteise peale mõelnud, tundnud, aga ma ei taha tema perele haiget teha. Eks paistab mis nüüd saab. Kahtlustan etsee i mingi mäng:S

*Olen nii väsinud*
Olen nii väsinud sellest hallist maailmast
sellest rutiinist
sellest igatsusest ja ootusest.
Käes on kevad...
kõik puhkeb õide
loodus särab ja sillerdab
päike on nii kuum ja ere
linnud ja loomad leiavad endile paarilisi
inimesed armuvad
kõnnivad käsikäes ja on rõõmsad
vaid mina
mina tunnen end üksiku ja õnnetuna
minu jaoks pole enam seda ilu
pole armastust
pole naeru
pole lootust
on vaid tükk tühja maad
ja poe täis musta mulda
mu taevas on pilves
ja sinna ei ilmu päikest
mu õues vihiseb külm tuul
ja mu akna all ei puhke õide lilled
mu maja hallitab
ja katus laseb läbi vihmapisaraid
mu voodi on lagunenud
ja mu põrandad pehkinud
olen isegi vana
vana ja hall
küürus selle murekoorma all
hingetu sellest igatsusestnäha uut valguskiirt
tunnen iga sekundiga kuidas mu süda rebeneb rinnust
ja mu pea lõhkeb mõtetest
mu käed kisuvad kortsu
ja ma lakkan olemast
lakkan olemast mina ise

Kui kunagi minust veel midagi järgi jääb
on see killuke tühjust.
Killuke tühjust
mida keegi ei kuule
ei näe
ei tea!

(2006)

As you sit in silence,
wondering why
i'll be your shoulder to cty on
until your tears run dry.

When you've been hurt
and can't belive what they've done
if you need someone to talk to
i'll be the one.

If a close friend hurts you
and you don't understand
remember im here
i'll lend a helping hand.

Burdens are lighter when carrued by two
and i just want you to know
i'm here for you.
......
Crying in this corner is where i'll stay
my happiness was drained away
your words hurt me like a knife to my heart
and lonely smile wen we're apart
i'll sit here lost in a hopeful dream
Ignoring how reality can be so mean
scared to death, i scream and yell
forced to live this life that i call hell
the ray of light has left me now
i kept it for so long, i don't know how
all of my tears fall to the floor
as i sit here, wanting to live no more
now and forever, i'll have no place to go
broken to pieces, my heart sinks low
i might turn to those who i think dear.
Or i might just end my life right here.

(2006)

Alguses ma vaatasin teda imelikult.Ta oli kõige noorem, kuid kõige elamav;)

Rääkisime ja rääkisime ja nüüd läks ta kaugele ära.Kuid see ei kurvasta mind.. vaid teeb rõõmsaks, kuna tänu sellele, oleme muutunud lähedasemaks.

Ta on minule kallis ning lähedal.Ma saan temale rääkida kõike.Ma saan nutta ja karjuda, naerda ja lollitada, ta talub kõike:)

Kahjuks ei ole ma alati olnud käepärast tema jaoks, just siis kui temal on vaja abi ja nõu, kuid annan endast parima.Leian selle aja!

Ta on minu jaoks nagu väike vend.On ju selline ullikene noorukene teine meil alles:)

(K)

Ma armastan oma uhkust!



On vastuväiteid?

"Tuulde räägitud"

... Kas on süda su türann?
Kas kummardad sa kuud või pildipalet?
Kas vajad vaimu vagurust?
Kas oled hirmu imetleja?
Kas lõõpija?
Kas lipitseja?
Kas variser?
Kas õnneori?
Ei?
Pühi siis nii pisarad kui pori
sa inimese näolt!
Jää iseendaks!Vihka valet!
Ja mäleta:
ma pole mängukann!

Pole juba ammu siia midagi kirjutanud ja seda ühel põhjusel, pole olnud aega.Viimased nädalad on olnud kohutavad.
Seda on lausa raske panna sõnadesse, mida ma tunnen, aga ma teen proovi.
Kooliga on nii nagu temaga ikka on.Saab hakkama, kuigi on olnud hetki, kus tahaks aknast välja hüpata:)
Sõbranna, keda ei saa enam selle nimega nimetada, otsustas oma ego armastama hakata.Ja mina pidin olema UHKE.Aga no las ma siis olla uhke ja ülbe.Ma armastan oma uhkust ja kui see teeb minust sita inimese, siis fine..olengi sitt inimene.
Noormees, kellega ma olen see aasta väga hästi hakanud läbi saama, kellega mulle meeldib rääkida, temale olen tekitanud kahju-vähemalt on minul selline tunne, kuigi tema ütleb, et mina ei ole süüdi. Kuna tema naisele ei meeldinud see, et ta suhtleks kellegagi, siis tegi noormees seda tüdruku seljataga.. kõik teadsid peale tema ja kui ta teada sai, et noormees on talle valetanud, siis tuli sellest tüli, kuid õnneks nüüdseks on neil kõik korras.Mingis mõttes saan ma tüdrukust aru, kuid teiselt poolt jälle ei saa... miks sa keelad?
Igastahes oli neil ju siiski tüli sellepärast, et ta minuga suhtles, missiis,et peamiseks valetamise pärast, kuid siiski ju:S Ja mul oli selle pärast paha tunne, kuid proovin üle olla ja naeratada, ja öelda, et ma ei tunne ennast süüdi:)
K. ütles, et ma olen ülelaskja.No olgu.Ülbe ülelaskja, kuid tahan näha lähedastes inimestes seda sama käitumist, mis mina neile pakun.Kui mind huvitab sinu elu, siis vasta samaga, mitte et mure korras, pean ma ISE sulle seda kurtma hakkama,... lõpeta korraks oma vatramine iseendast ja vaata oma lähedast, mis näoga ta on!! Kui olengi ülelaskja ja uhke, siis olen õnnelik selle üle.Kui ei võimalda siis ei võimalda.
Mind ausalt ei huvita ka enam, et ta olemas on, sest mitte ainult tema ei peaks ennast solvatuna tundma!!
Alates suve lõpust on mu elu kuidagi imelikke pöördeid teinud:S Mees, kellega koos olles ma nutsin vaid, kellele ei suutnud ma piisavalt välja näidata oma armastust ning kes leidis, et teistsugune mina on ikka parem.
Parim sõbranna, kellega koos elatud mitu aastat, keset pidu otsustab, et ma ei ole õige sõber, kui keset pidu lahendan oma suhte probleeme:S No mida veel? See tüdruk oli egoist.Ta armastas iseennast ja KÕIK pidi minema täpset nii nagu tema seda tahtis.Ta oli ära hellitatud ning igal sammul pidi talle ütlema, et sa oled ilus ja tore.Ta arvas, et tal ei ole ühtegi õiget sõpra seal linnas.Võib-olla tõesti.Ma ei osanud selle peale midagi kosta.Võtsin oma asjad ja vältisin punast maja.Kuid imelik on see, et veel hommikul ta armastab, ja naerab ja oh kui tore meil koos on ja ikka kole kallis , õhtul ootame pidu, probleemid minul ja tema keerab ära, et miks ei või me oma probleeme lahendada kodus:S? Kõike ei saa mida tahetakse.Õpi see ära M!
Detsembris läks K. Rääkisin temast ka alguses, et tema sünnipäevale minema jätmine oli minu uhkuse märk.Mida iganes.
Kas ma olen sitt inimene? Või läksid need inimesed minu elust, kuna on aeg sorteerida praak?
Äkki läksid need inimesed minu elust, kuna nad ei olnud väärt midagi.Mingi aeg peavad lahkuma inimesed, kes mängivad kedagi teist ja tegelikult ei tähenda sa neile midagi.
Aga ma ei igatse neid tagasi!
Mul ei ole ju vaja olla koos inimesega, kes terve aja platrab iseendast ja iseendast.Oma muredest ja probleemidest ja rõõmudest, aga seda kuidas sinul läheb, seda pead sa ise ütlema!

Ei!
Ma ei taha neid inimesi tagasi!

Mul on viimasel ajal raske mõista inimesi.Inimesi minu enda ümber, lähedasi.
Ööläbi õppides avastad niimõndagi, mis arvatakse, mis teatakse, mida tead.
Õppides rootsi keelt, jäime O. ja L.'ga juttu rääkima ning veendusin, et inimesed on siiski liiga enesekesksed.Sattusime arutama teemat, missugune peab olema naine.Meie L.'ga arvasime, et kena, ilus, loomulikult peenike, sest olgem nüüd ausad: inimestel, eriti neidudel ei ole hea ja kerge elu, kui nad näevad veidikene teistsugused välja, nt mõni liigne päästerõngas ja pikad jalad või jämedad.Ei ole ju. Mismõttes öeldakse, et loeb sisemus... EI LOE JU! See on kõigest hea väljend, mis paneb kõigil kõrvad liikuma, kuid tegelikult vaatame me kõik ju , missugune vastassugupool välja näeb.
Ei.Minu arvamus jääb siiski samaks.
Kuid mu mõte selles enesekesksuses oli see, et hästi paljud, või siis kõik meist peavad endale väga palju inimesi kalliks ning lähedasteks, ning me ka uurime nende käimiste ja olemiste kohta.Meid huvitab, kuidas sellel kellelgi läheb. Ning siit tulebki see, mida ma vihkan.Sulle öeldakse, et jh sa oled mulle väga kallis ja lähedane, kuid MIKS ei näidata seda välja???
Me kuulame, mõistame, anname nõu , kui meie juurde tullakse või kui näeme, et neil on probleem, me teeme seda, aga miks peame meie vaata, et peaaegu katuse ääre peal seisma, kui alles nemad saavad aru, et ka sul on vb midagi viga? Neile on tähtis vaid nemad ise.. mis nendega toimub jne, aga seda, kuidas meil läheb, see neid ei huvita, ning kui ükspäev tuleb külla tüdimus, siis ei saa nad aru, miks me nende peale pahased oleme.Te ei ela siin maailmas üksinda.

Hoiame oma sõpru kuniks nad meil on! Eks.

Minu olukorras oli see jutt suunatud teatud inimestele, kuid elu, selline see ongi.Me ise kujundame oma elu ja seltskonna kus liigume:P

Lähen kirjutama nüüd.Varsti tagasi:)

...

Ma räägin, aga keegi ei kuula.
Ma vaatan, aga keegi ei näe.